Peenramaa tegemine

2.5.2017

Peenramaa tegemine

Vaata ka lisaks: Sügisesed aiatööd

Peenramaale koha valimine

Uue peenramaa rajamiseks valitakse päikseline ja soe plats, kuhu ei kogune vesi. Päike teeb viljad maitsvamaks ja suurendab nende vitamiinisisaldust. Peenramaaks on sobilik valida tuulte eest varjatud koht, sest külmad tuuled jäätavad maad, ja suvel kiirendab soe tuul maa kuivamist. Tulevaseks peenramaks mõõdetakse välja sobivs suurusega maa-ala, millelt eemaldatakse kivid, muru ja umbrohi. Kui peenramaa tuleb muruplatsi keskele, siis on hea kasutada muru leviku tõkestamiseks murulinti. Maa kaevatakse umbes 20 cm sügavuselt läbi.

Millal on mulda vaja lubjata

Juurviljad kasvavad hästi, kui mulla happesus on pH 6–7. Erandiks on kartul, mille saagikus ei kannata eriti mulla liighappesuse tõttu, see taim kasvab hästi pH-vahemikus 5,5-6. Kartuli kärntõve tõrjumiseks võib liiga leeliselisele peenramaale lisada lupjamata aiaturvast. Kui mulla pH-väärtus on liiga madal või liiga kõrge, siis mõned toitained muutuvad raskestilahustuvaks ja taimed ei suuda neid pinnasest omastada. Happelise mulla pH-väärtust saab tõsta mulda aialubjaga lubjates, mis laotatakse maha enne peenarde kaevamist. Tavaliseks happelise mulla lupjamiseks soovitatakse selle loomise ajal panna 4–10 kg aialupja iga 10 m² pinna kohta. Happelisuse eemaldamine savi- ja savimullast nõuab rohkem lupja kui liiva- ja saviliivamaadel. Tuhka aga ei soovitata praeguste teadmiste kohaselt üldse kasutada söödavate taimede muldade lupjamiseks, kuna nende raskemetallide sisaldus on suur. Regulaarne looduslike väetiste kasutamine vähendab mulla lupjamise vajadust. Eraldi hooldelupjamist ei vajata üldse, kui väetamisel kasutatakse regulaarselt Biolani Köögiviljaväetist. Köögiviljaväetise graanulitesse on lisatud hoolduslupjamiseks vajalik kogus lupja; lupjamine toimub tänu sellele kiiresti ja ühtlaselt koos väetamisega.

Mulla struktuuri parandamine

Lahjade liivmuldade, samuti savimuldade puhul kasutatakse maaparanduseks väetatud ja lubjatud Biolani Universaalset Kasvuturvast. Kasvuturvas tõstab mulla huumusesisaldust ja parandab sellega mulla omadusi. Liivmuldadele lisab turvas ka toitaine- ja veesiduvusvõimet. Kevadiste mullatööde ajal pannakse kasvuturvast 100–200 liitrit/10 m² kohta ja pinnas kobestatakse. Maaparanduse mõju on kestvam, kui kasutada Aiamaa Musta Mulda, mis sisaldab ka raskemaid koostisaineid nagu näiteks savi ja kompostitud puukoor.

Mulla huumusevaru lisamiseks võib kasutada ka regulaarset väetamist looduslike väetistega. Üks Biolani Loodusväetise 25-liitrine kott annab mullale niisama palju orgaanilist ainet kui 200 liitrit kasvuturvast. Head maaparandusvahendid on ka valmis või poolvalmis kompost, mida võib kasutada 300-500 liitrit/10 m². Poolvalmis kompost oleks parem kaevata maasse juba sügisel või kasutada seda multšina suvel peenardel. Kui tahetakse alandada mulla pH-väärtust, kasutatakse maaparanduseks lupjamata turvast. Jäigad savikad ja mudased maad vajavad peale huumuse ka liiva mulla õhurežiimi parandamiseks. Liiva pannakse 2–5 cm paksuse kihina enne peenarde kaevamist.

Uue peenramaa väetamine

Murukamara pööramisega või väga lahjale peenramaale võib anda korraga üpris suures koguses alusväetist, mis parandab mulla toitainesisaldust. Köögiviljaväetiseks võib kasutada ainult pikatoimelisi looduslikke väetisi. Biolani Loodusväetis on pikaajalise toimega väetis, millel on mitmeaastane väetav ja mulla struktuuri parandav mõju. Looduslike väetiste toitained vabanevad taimedele omastatavaks mulla mikroorganismide elutegevuse abil. Sobiv kogus kasutamiseks on 30–50 liitrit/100 m².

Istutustöödeks valmis juba mais

 

 

Kapsas ja porrulauk istutatakse pärast maikuu keskpaika, et nad saaksid kasutada piisavalt pikka kasvuperioodi. Taimed kasvatakse ette või ostetakse valmis.

 

 

 

Külvatavad köögiviljad, nagu porgand, kaalikas, peet ja salatid külvatakse mais-juunis, kui maa on veel niiske. Külvikoht tuleks rehitseda nädal enne külvamist kiiresti idanevate seemnetest levivate umbrohtude tõrjumiseks.

 

 

 

 

Külmakartlike taimede, nagu kurkide ja kõrvitsate taimed istutatakse juunis pärast öökülmade lõppemist. Õrnad taimed võib katta hallamarliga.

 

 

 

 

Ka kapsas, porgand ja redis kasvatakse hallamarli all, et neid ei ründaks kahjurid.

 

 

 

Kui soovitakse kogu suve jooksul saada head peasalatit, siis uus külv tehakse iga kuu; peasalati kasvuaeg on umbes 7–8 nädalat. Samuti külvatakse korduvalt ka redist ja tilli.

 

 


Teemaga seotud tooted

Biolan Naturaalne Turvas

Biolani Naturaalne Turvas on puhas hele rabaturvas, mida ei ole väetatud ega lubjatud. Turvas on looduslikult happeline ning selles ei ole umbrohuseemneid ega...

Biolan Rodo- ja Okaspuumuld

Biolani Rodo- ja Okaspuumuld on väetatud erimuld happelist kasvualust nõudvatele taimedele nagu näiteks, rododendronid ja asalead, okaspuud- ja põõsad,...

Biolan Aialubi

Biolan Aialubi on lubjakivi- ja dolomiidipulbri segu. Tänu peenele struktuurile lahustub see kiiresti ja võrreldes tavaliste lubjakivi- või marmorpulbritega on...

Biolan Aiamaa Must Muld

Biolani Aiamaa Must Muld on väetatud ja  lubjatud mullasegu harrastusaednikele. Mullas sisalduvad toitained rahuldavad ka nõudlikumate taimede vajadusi....

Biolan Loodusväetis

Biolani Loodusväetis on valmistatud kuivatatud ja granuleeritud kanasõnnikust. Sellesse on lisatud taimede mikrotoitainete omastamise tõhustamiseks mereadru....