Väetised ja aia väetamine

23.11.2017

Väetised ja aia väetamine

Kas Biolani väetistega võib väetada ka söödavaid taimi?

Biolani loodusväetistes puuduvad haigustekitajad ja nendega võib väetada ka söödavaid taimi. Tootmisprotsessi käigus Biolani granuleeritud väetisi kuumutatakse ja väetise temperatuur tõuseb üle 80 kraadi. Vedelad väetised valmivad patenteeritud tootmismeetodi abil, mille käigus komposteerimishalli õhku aurustunud gaasiline lämmastik töödeldakse ümber vedelaks lämmastikuks. Loodusväetiste tootmine toimub väetiseseaduses sätestatud korras ning lisaks sisekontrollile teeb toodete taimedele ja inimestele ohutuse üle järelevalvet ka Soome toiduohutusamet Evira.

Kas Biolani väetistes võib sisalduda ka umbrohtu?

Biolani väetisi kuumutatakse tootmisprotsessi käigus üle 80 kraadi ning hetketi võib temperatuur tõusta isegi kuni 500 kraadini. Võimalike umbrohuseemnete idanemisvõime hävib. Aiapinnases on alati rohkesti erinevate taimede seemneid ootamas soodsaid idanemistingimusi. Pinnase kaevamine ja kobestamine toob pinnale uusi umbrohutaimede seemneid, mis hakkavad idanema.

Miks Biolani väetised on nii peeneteralised?

Loodusväetised on purustatud võimalikult peeneteraliseks massis, et nende väetav mõju algaks võimalikult kiiresti. Peeneteralist väetist on hõlbus jaotada ühtlaselt ka käsitsi pinnasele puistates, kuid samahästi võib kasutada ka liivapuisturit. Kui peeneteraline väetis niiskub, kaob kiiresti ka loodusväetisele omane lõhn.

Kuidas taimi väetatakse?

Kevadel võib taimi väetada maapinna kobestamise käigus, kui peenraid läbi kaevatakse, või laotada väetist taimeridade alla või kõrvale – juured leiavad selle ise üles. Väetist võib laotada ka otse mullale. Siis tuleks väetisegraanulid kergelt näiteks rehaga pinnasesse rehitseda või katta Biolani Aiamaa Musta Mulla õhukese kihiga. Et iga taim saaks õige koguse väetist, tuleks taimede istutuskohad eelnevalt planeerida. Pikaajalise mõjuga loodusväetistega saab anda kogu kasvuperioodil vajaliku toitainetekoguse ühe korraga – toitained vabanevad aeglaselt kogu kasvuperioodi vältel ja üleväetamise ohtu ei teki. Kastmine ja väetisegraanulite mulda segamine kiirendab toitainete vabanemist. Kui aiamaataimed ei paista juuli alguses piisavalt lopsakad, võib lisaväetisena kasutada Biolani Loodusväetist (1–2 dl/taimerea meetri kohta) või kasta taimi sõnnikuleotisega. Sõnnikuleotise valmistamiseks lahustatakse 2,5 dl Loodusväetise graanuleid 10 liitris vees. Seda lahust kulub 2–5 dl taimerea meetri kohta. Et aasta juurdekasvud jõuaksid puituda, siis mitmeaastastele taimedele peale juuli keskpaika enam rohke lämmastikusisaldusega väetist anda ei tohiks. Mitmeaastastele taimedele võib selle asemel augustis-septembris anda Biolani Istutus- ja Sügisväetist, mis parendab taime vastupidavust talvel ning aitab kaasa pungade moodustumisele kevadel.

Miks on soovitatav väetisegraanulid katta õhukese mullakihiga?

Kui väetisegraanulid segatakse pinnakihiga või kaetakse õhukese mullakihiga, siis kanduvad toitained kiiremini ja kindlamini taimede juurteni. Katmine takistab ka lämmastiku aurustumist ja välja uhtumist.

Kas kanasõnnikugraanulite ebameeldivat lõhna saab vältida?

Kui väetisegraanulid segatakse pinnakihiga või kaetakse õhukese mullakihiga, siis ebameeldivat lõhna ei teki. Lõhna teket vähendab ka kastmine – ühe korra niiskust saanud kanasõnnikugraanul enam ei haise.

Millised on kanasõnnikutoodete erinevused?

Biolani Loodusväetiste põhitooraine on kompostitud kanasõnnik. Tooted erinevad üksteisest neile lisatud muude looduslike koostisainete poolest. Biolani Loodusväetisele on lisatud mereadru, mis parandab taimede vastupanuvõimet. Biolani Muruväetis sisaldab lupja ning väetatud muru eraldi lupjamist ei vaja. Biolani Loodusväetis Kartulile ja Juurviljadele sisaldab rohkesti kaaliumi, mis parendab saagi kvaliteeti. Biolani Istutus- ja Sügisväetises puudub lämmastik, mis häiriks taimede talveperioodiks valmistumist.

Milline väetis sobib kõikidele taimedele?

Loodusväetistest sobib kõikidele taimedele Biolani Loodusväetis. Eriväetiste koostis vastab toitainete sisalduse poolest teatud taimerühma erivajadustele. Spetsiaalväetisi võib mõne toitaine puuduse kompenseerimiseks anda ka teistele taimedele.

Kas lubjata ja väetada võib korraga?

Loodusväetiste ja lubja korraga kasutamine on lubatud, sest loodusväetistes sisalduv lämmastik on enamasti aeglaselt lahustuv. Selline lämmastik ei aurustu nii kiiresti kui keemiliste väetiste kasutamisel. Väetisegraanulid tuleb siiski alati kobestada pinnakihti või katta õhukese mullakihiga. Kui pinnas on väga happeline ja lupja tuleb lisada rohkesti, tuleb pinnast lubjata piisavalt varakult enne taimede istutamist. Aiamaale võib lupja laotada juba sügisel enne aiamaa sügisest kobestamist, siis seguneb lisatud lubi ühtlaselt kogu kasvupinnase kihiga.

Kus võib loodusväetisi ladustada?

Granuleeritud väetiste õige hoiukoht on kuiv, sademete eest kaitstud ruum, kus graanulid ei muutu niiskeks. Vedelad toitained ei tohi säilitamise ajal külmuda.

Millal sügisväetist kasutatakse ja mis sellest kasu on?

Sügisväetisi kasutatakse sageli liiga hilja, õige aeg on augusti algus. Saaki andvate taimede, näiteks marjapõõsaste ja maasikate sügisväetisega väetamine peaks toimuma kohe peale saagi koristamist. Siis jõuavad taimed veel toitained omastada. Biolani Istutus- ja Sügisväetises sisalduv fosfor aitab kaasa järgmise kasvuperioodi pungade moodustumisele ja parendab taimede vastupidavust talvetingimustele.

Mis on eri tootjate väetiste erinevused?

LOODUSVÄETISED on reeglina loomse või taimse päritoluga ning sisaldavad tavaliselt kõiki taimedele vajalikke toitaineid. Vaid osa loodusväetistes sisalduvatest toitainetest on lahustuvad, suurem osa toitained saab taimedele kättesaadavaks kasvuperioodi ajal pinnases elavate mikroorganismide abil. Väetiste mõjuaeg on pikk, isegi 2–3 aastat. Loodusväetiste eelis on see, et need kiirendavad pinnases elavate mikroorganismide elutegevust ja parendavad seeläbi kasvupinnase struktuuri. Loodusväetiste kasutamine aitab kaasa ka pinnase huumusevarude taastamisele. Huumus on mulla orgaaniline koostisosa, mis muudab toore mineraalse pinnase viljakandvaks kasvupinnaseks. Huumusained on pinnases vastupidavad ja pikaealised, kuid mitte igavesed. Taimejäägid ja loodusväetised toovad pinnasesse uut huumuse toorainet. 
KUNSTVÄETSTE tootmise protsessis kulutatakse palju energiat. Kunstväetistes on taimedele vajalikud kontsentreeritud toitained kergesti lahustuval kujul. Nende väetav mõju on tunduvalt lühem kui loodusväetistel ning toitained võivad koos valgveega pinnasest kiiremini välja uhtuda. Kunstväetistel ei ole loodusväetistele iseloomulikku pinnast parandavat mõju.

Kas kompost on koduaias piisav väetis?

Aia- ja olmejäätmete komposti toitainesisaldus on enamasti nii madal, et rohkesti toitaineid vajavate aiataimede jaoks sellest ei piisa. Küpse komposti toitained lahustuvad aeglaselt ning vabanevad taimede kasutusse alles aastate jooksul. Aia- ja olmejäätmete kompost on pigem pinnaseparandaja. Looduslikuks väetamiseks kasutatakse Biolani Loodusväetise graanuleid, mis sisaldavad piisavalt toitaineid ja tagavad kevadel aiataimede kasvuperioodi kiire käivitumise.


Teemaga seotud tooted

Biolan Aiamaa Must Muld

Biolani Aiamaa Must Muld on väetatud ja  lubjatud mullasegu harrastusaednikele. Mullas sisalduvad toitained rahuldavad ka nõudlikumate taimede vajadusi....

Biolan Loodusväetis

Biolani Loodusväetis on valmistatud kuivatatud ja granuleeritud kanasõnnikust. Sellesse on lisatud taimede mikrotoitainete omastamise tõhustamiseks mereadru....

Biolan Istutus- ja Sügisväetis

Biolani Istutus- ja Sügisväetis on orgaaniline, looduslik eriväetis mitmeaastastele aiataimedele. Istutus- ja Sügisväetis sisaldab fosforit ja rohkelt kaaliumi...