Kompostrid ja kompostimine

Kompostrid ja kompostimine

Kompostrid ja kompostimine

Kuidas Biolani Kiirkompostrit talvel käivitatakse?

Komposter toimib kõige paremini siis, kui sinna regulaarselt jäätmeid pannakse. Nii saavad mikroorganismid pidevalt toitu ja nende tegevusest tekkiv soojus hoiab protsessi käimas. Väikese koguse eemaldamine ning kuuma vee ja ärataja lahuse pinnakihti segamine võivad kompostisegu lagunemist kiirendada. Ära unusta turvast lisamast.
Kui kompost kipub jäätuma, võib seda soojendada näiteks kompostmassi peale või sisse asetatava kuumaveekanistriga. Jäätumine ei kahjusta kompostisegu ega kompostrit.

Kuidas ja millal peaks Biolani Kiirkompostori sisu segama?

Toimiva kiirkompostri sisu segada otseselt vaja ei ole. Ventilatsioonisüsteem ja turvas tagavad kompostisegu piisava õhusisalduse. 
Erinevas kompostimisfaasis olevaid kihte ei tohi omavahel segada. Kõige pealmist jäätmekihti võib kobestada iga paari nädala järel umbes 30 cm sügavuselt. Kui kasutatakse Biolani Kompostikobestit, vajutatakse see otse ülevalt alla kompostisegusse ja tõstetakse samal viisil uuesti välja.

Millises asendis peaks Biolani Kiirkompostri ventilatsiooniava välistingimuste muutumisel olema?

Kiirkompostri esiseinas on reguleeritav ventilatsiooniava, mille kaudu jõuab vajalik õhu hulk kompostrisse. Kompostimise alustamisel ja kui selle sisu ei ole veel soojenenud, reguleeritakse ava asendisse 20. Reguleerimisketta number 20 on ketta ülemises servas nagu kinni-asendit kujutaval fotol. 
Kui kompost hakkab soojenema, reguleeritakse ventilatsiooniava rohkem lahti. Ketast võib keerata mõlemas suunas. Kui temperatuur on üle 30, võib ava olla täielikult avatud, st arv 100 on reguleerimisketta ülemises servas nagu avatud-asendit kujutaval fotol. Kui kompostisegu temperatuur hakkab langema, vähendatakse komposti ventilatsiooni, reguleerides ava väiksemaks. Kompostri kasutamisel hoitakse ventilatsiooniava suvel enamasti avatuna ja talvel suletuna.

Kinni

Avatud

Miks majapidamisjäätmete kompostis on kärbseid ja kuidas neist lahti saada?

Kärbseid meelitab komposti jäätmete lõhn. Kärbsed ilmuvad tavaliselt pärast seda, kui jäätmed on mõni nädal kompostis seisnud ja kompostimisprotsess ei ole veel täielikult käivitunud. Kui kompost soojeneb, kärbsed tavaliselt kaovad. 
Kärbestest vabanemiseks tuleb komposti pealmine kiht, kuhu kärbsed on munenud, kobestada sügavamale komposti soojenenud ossa. Kärbsevastsed hukkuvad umbes 43°C temperatuuri juures. 
Kärbeste tõrjumiseks võib pihustada püretriini sisaldavat tõrjevahendit (nt Bioruiskute S või Raid). Need ained ei takista kompostimist. Aine ei hävita kärbeste mune ega nukke, pihustamist peab kordama iga paari päeva järel vähemalt ühe nädala jooksul. 

Pikaajalise mõjuga kaitse kärbeste vastu on põllumajandustoodete kauplustest saadav kärbseid hävitav bakteriaalne toode, mida müüakse tootenimedega DeLaval Larvicide Bio ja Stopper Bio. Bakter suudab kompostis mõnda aega elus püsida. Bakter toimib kärbsevastse parasiidina ja vastne hukkub. Bakteriaalne toode toimib vaid kärbse noorte vastsete puhul, seega on toote mõju näha alles kaks-kolm nädalat peale ainega töötlemist.

Kuidas tagada aiajäätmete kiire kõdunemine?

Aiajäätmed kõdunevad kiiremini kompostris kui avatud kompostikastis. Kompostimine on hõlpsam, kui kasutusel on kaks kompostrit. Sellisel juhul jõuab kompost ühes kompostris teise täitmise ajal valmis küpseda. Komposti lisamist alustatakse õhurikka aluskihi laotamisest. Kompostri täitmisel peab meeles pidama kolme reeglit: Kohevus, niiskus ja toitained. Komposti segatakse üks või kaks korda aastas, et kompostri servades olevad mittelagunenud osised kanduksid kõige kuumemasse kohta kompostri keskel. Kompostimine katkeb, kui jäätmed on liiga kuivad, seetõttu tuleb kompostisegu vajadusel kasta. Biolani Aiakompostri või Maastikukompostri Kivi kasutamisel on kastmisvajadus väiksem kui avatud kompostikasti kasutamisel. Aiajäätmete ja eriti sügisel langenud lehtede kompostimisel tuleks kompostile protsessi kiirendamiseks toitaineid lisada. Biolani Kompostiäratajat või Biolani Loodusväetise graanuleid lisatakse kompostitava segu hulka. Aiakomposter jäätub talvel, kuid kevadel kompostimine jätkub. Jäätmed küpsevad aiakompostris kompostmullaks umbes 1—2 aasta jooksul.

Kas kõiki aiajäätmeid võib kompostida?

Päris kõiki aiajäätmeid ei tasu komposti panna. Mõned taimehaiguste tekitajad ja umbrohuseemned võivad kompostimise käigus ellu jääda ning komposti kasutamisel aias levima hakata.

Toimiva komposti hulka võib panna:

  • puuviljamädanikku haigestunud õunu
  • kärnalisi kartulimugulaid
  • roostesse haigestunud sõstra- ja pihlakalehti
  • võrklaiksusse ja jahukastesse haigestunud taimi
  • sõstra ja karusmarja kahjurivastsete ja lehetäide kahjustustega võrseid ja lehti
  • pahklestakahjustustega lehti

Komposti võib panna tükeldatult või kaetult

  • pahklestakahjustustega sõstraoksi
  • kahjustatud maasikapõõsaid ja tütartaimi
  • jahukastega kaetud lehti ja võrseid
  • katkuseid ja viirushaigustega kartuleid

Komposti hulka ei tohi panna

  • kartuli-kiduussi kahjustatud kartulimugulaid või mulda
  • kapsakärbse, sibulakärbse või porgandikärbse kahjustatud juuri ja sibulaid
  • nuuterist kahjustatud juuri või mulda
  • clerotium cepivorum’i viirusega nakatunud sibulaid •ringmädanikuga kartuleid
  • kevadisi juurviljakeldri jäätmeid
  • rasheina või muude mitmeaastaste umbrohutaimede juuri või seemneid 

Kas aiakompostris võib kompostida toiduainete jääke?

Toiduaineid sisaldav majapidamisjäätmete komposter peab olema kaitstud kahjurloomade sissepääsu eest, see tähendab, et kompostril peab olema korralik näriliste eest kaitsev korpus ja tihedasti suletav kaas. Piirkondlikud jäätmehoolduseeskirjad näevad ette, et asulapiirkondades tuleb majapidamisjäätmete komposter varustada soojusisolatsiooniga.
Hõreda asustustusega piirkondades, kus kompostri soojusisolatsiooni ei nõuta, võib majapidamisjäätmeid kompostida ka soojusisolatsioonita aiakompostris, näiteks Biolani Aiakompostris või Maastikukomposter Kivis. Biolani Aiakompostris on lisavarustuseks terasest alusrest, mis takistab näriliste sissepääsu kompostrisse. Maastikukomposter Kivi on oma ehituselt närilisekindel. Suvilas on majapidamisjäätmete kompostimiseks piisav näriliste sissepääsu eest kaitstud aiakomposter.

Kas ühe pere jaoks tasub hankida Biolani Kiirkomposter 550?

Kiirkomposter 550 on mõeldud mitmele majapidamisele, ühe pere jaoks on piisab ka Biolani Kiirkomposter 220ecost. Kui mahub, võib mõlemasse kompostrisse panna ka aiajäätmeid, kuid ainult sellepärast liiga suurt soojustatud kompostrit hankida ei tasu. Õige suurusega kompostris on jäätmete kompostimine kiirem kui liiga suures.

Kas liha- ja kalajäätmeid võib kompostida?

Jah. Rusikareegel – kõik, mis on elanud, sobib ka kompostimiseks. Luud ei jõua tavaliselt kompostris kõduneda. Eriti ettevaatlik peab olema teravaservalisteks kildudeks lagunevate linnuluudega, et koerad neid hiljem kompostmulla hulgast üles ei leiaks. Liha- ja kalajäätmed tuleb eriti hoolikalt turbaga katta, et need ei hakkaks haisema ega meelitaks kärbseid ligi.

Miks minu kompostris midagi ei toimu?

On täiesti normaalne, et komposter ei kohe kasutamise alguses ei käivitu, sest jäätmeid ei ole veel piisavalt. Alles siis, kui umbes pool Biolani Kiirkompostrist on täidetud, algab lagunemisprotsess ja temperatuur hakkab tõusma. Talvel toimub protsessi käivitumine aeglasemalt kui suvel.

Protsessi peatumise põhjuseks võib olla ka komposti küpsemine. Kui alumisest luugist näha olevast segust paistavad veel ainult munakoored, apelsinikoored või muud väga aeglaselt lagunevad jäätmed, on kompost tühjendamiseks valmis. Osaline tühjendamine sageli kiirendab järeloleva segu lagunemist.

Kui kompostris on liiga kuiv, lagunemine aeglustub. Segu peaks olema niiske (kuid mitte märg). Protsessi peatab ka liiga madal toitainesisaldus. Nii juhtub tavaliselt aiakompostri puhul, kus on palju kuivi taimseid jäätmeid. Majapidamisjäätmed on tavaliselt kõrge lämmastikusisaldusega.