Üldist peakontorist

  • Kontorihoone on Soome suurim posttalakonstruktsiooniga puitkarkasshoone
  • Ehitisel on suurima pindalaga rookatus Põhjamaades.
  • Hoone veeringluskäimla ja käimlavee puhasti on välja töötatud Biolanis ning seda ei ole veel turule toodud
  • Kontoriruumides on esimest korda kasutatud Biolanis välja töötatud Novarbo piiskkardinat (mille algupärane kasutuskoht on kasvuhoonetes)
  • Fuajee taimesein on Soomes alles kolmas omataoline (samal põhimõttel rajatud taimesein on näiteks Helsingi restoranis Kaarna)

Biolani uues kontorihoones on kasutatud palju keskkonnasõbralikke ja katselisi lahendusi ning rohkesti looduslikke materjale. See on ülemlaul puidule, kivile ja loodusele tervikuna. Paljud ideed pärinevad otse Pekka Kariniemilt.

”Miks peab 300-aastastest puudest valmistama millimeetri paksust vineeri, kui terveid puid võib kasutada näiteks ehitustöödel ja sisustuselementidena. Õigesti töödeldud puit on väga vastupidav materjal. Puit on ka väga ilus materjal. Seetõttu ei peaks puitu teiste konstruktsioonide alla peitma, vaid vastupidi: esile tooma.”

Üldist peakontorist

Ülevaade
  • Pindala / korruse pindala umbes 2150 ruutmeetrit
  • Kubatuur 13 600 kuupmeetrit
  • Hoone kõrgus esimese korruse põrandast klaaskatuse tipuni 26 meetrit
  • Hoone on 38 meetrit pikk ja 36 meetrit lai
  • Kontoris on eraldi bürooruumid üle 50 töötaja jaoks (ruumid võimaldavad kasutajate arvu kahekordistada)
  • Kõikides bürooruumides on toataimede kastmissüsteem
  • Eraldi sprinklersüsteemi ei ole vaja paigaldada, sest igas tööruumis on avariiväljapääs
Tehnilised andmed
  • Fassaadil on kasutatud Ikikivi Oy tarnitud Nilsiä kvartsiiti, mis moodustab umbes 95 protsenti kogu hoones kasutatud kivimaterjalist
  • Välisseinte plaatides, fuajee põrandas ja siseseinte kivipostides on Nilsiä kvartsiiti kokku umbes 650 ruutmeetrit
  • Hoone ülemise osa klaasist valguskatuse pindala on umbes 300 ruutmeetrit
  • Räästaste klaaskatust on umbes 850 ruutmeetrit
  • Rookatuse pindala on umbes 1200 ruutmeetrit ja paksus 30 sentimeetrit
  • Teist korrust ümbritsev terrass on 150 meetrit pikk
  • Karkassi ehitamiseks kulus veidi alla 400 kuupmeetri puitu, selles on kokku umbes 2500 detaili (puidu kogus on umbes 12 veoautokoormat ning sellega võiks püstitada umbes 10 eramaja)
  • Kontori puitkarkass seob hinnanguliselt 500 tonni süsihappegaasi (puit sisaldab seotud süsihappegaasi umbes kaks korda nii palju, kui puit kaalub, üks palkidest ehitatud ühepereelamu kaalub keskmiselt 25 000 kilo)
  • Karkassi pinnatöötluseks on kasutatud 490 ämbritäit Valtti Pohjustet ja Valtti Colorit (ämber = 9 liitrit)
  • Seintesse ja lagedesse on paigaldatud umbes 4000 ruutmeetrit kipsplaati
  • Hoone esimese ja teise korruse põranda alla on veetud ligi 7 kilomeetrit 20 millimeetrise läbimõõduga küttetorusid (ühendatud kaljuküttesüsteemiga, kolmandal korrusel on elektriradiaatorid)
  • Välisterritooriumile on veetud veidi alla 5 kilomeetri kollektoritorusid (kolm eraldi toru) 
Energia- ja keskkonnalahendused

Kontorihoone on projekteerinud ja ehitanud soome ettevõte Oy TimberHeart Ltd / Marko Vuorinen. Karkass on ehitatud posttalatehnikas (TimberFrame), kus kandekonstruktsioonideks on täispuidust postid ja talad, mis jäävad hoone sees ja väljas osaliselt nähtavale.TimberFrame’i karkassilahenduse abil saavutatakse ruumikas hoones uutele nõuetele vastavad temperatuurinäitajad. Karkassikonstruktsioon on tugev ja mittevajuv. 

Biolani kontor on Soome suurim puidust postpalkhoone. Sama tehnikaga on ehitatud ka näiteks Tessa ja Marcus Grönholmile kuuluv 1800 ruutmeetri suurune kaubanduskeskus Inkoo vallas ning kaheksa korteriga 600-ruutmeetrine korrusmaja Levis. 

Maja kütmiseks vajalik soojusenergia saadakse kaljusse puuritud kaheksast 200 meetrit sügavast kaevust. Sellel sügavusel on temperatuur 4–6 kraadi. Kaljuküte on turvaline, stabiilne, pikaealine ja keskkonnasõbralik kütmisviis. Mida suurem on köetav hoone, seda soodsamaks kaljuküte kujuneb.Sama süsteem soojendab ka büroo tarbevett ja tagab suveperioodil hoone jahutamise.

Kontori kaljuküttesüsteemi võimsus on 120 kilovatti tunnis. Esimesel kolmel aastal on hoone energiatarbimine keskmisest suurem, sest konstruktsioonide kuivamiseks on vaja lisasoojusenergiat. Seejärel peaks energiakulu ühtlustuma.

Esimese korruse fuajees on Novarbo piiskkardin, mille abil saab siseõhku jahutada. Novarbo on Biolan Oy kasvuhoonete jaoks välja töötatud innovaatiline lahendus, mida rakendatakse nüüd ka kontoriruumides.Novarbo võimaldab kasvuhoone temperatuuri ja õhuniiskuse kontrolli alla hoida ning suurendada süsihappegaasi kogust ökonoomselt ja keskkonnasõbralikult.

Novarbo võitis 2009.a Euroopa ettevõtete keskkonnaauhindade konkursil oma klassis peaauhinna. Novarbo osaleb järgmisena 2010. aasta juunis korraldataval üle-euroopalisel konkursil. Novarbo on varem saanud Satakunta maakonna auhinna INNOSUOMI 08. Lahendus on patenteeritud enam kui 20 riigis. 

Üle 2000-ruutmeetrise maja eripäraks on hea soojusisolatsiooniga ja hingav rookatus, mis on vastupidavam kui muud levinud katusematerjalid.

Rookatus on pindalalt Põhjamaade suurim. Biolanile, kus valmistatakse muude toodete kõrval ka reovee väikepuhasteid, sobib rookatus eriti hästi ka seetõttu, et pilliroo niitmine kõrvaldab toitainetest üleküllastunud ja kinnikasvanud veekogudest toitaineid. Pilliroog ja rookatuse ehitamise eksperdid leiti Eestist.

Hoone sees on roogu kasutatud ka laeserva paigutatud suuremõõtmelistes dekoratiivplaatides. Õuel aitab pilliroog kivimüüri elavdada ja õhulisemaks muuta.

Hoone vastupidavust suurendavad rookatust osaliselt kattev klaaskatus ning maja ümbritsev klaasist räästas. Katuseklaas on isepuhastuv karastatud eriklaas, mille on tarninud Jaakko-Tuote Oy.

 

* Biolan on projekteerinud hoone veeringluskäimlad ja käimlavee puhasti. Kontori ökoloogilist jalajälge vähendatakse ka musta reovee tekke vältimise ja käimlajäätmeist saadud toitainete kasutamisega kohapeal. Vesi juhitakse kontorihoone keldrikorrusel paiknevasse puhastisse. Vesi suunatakse pärast puhastamist uuesti ringlusse ning kõik vees sisalduv tahke aines kogutakse kokku.

Tutvustus

Esimene korrus

Peasissekäik ja fuajee:

  • Põrand on Nilsiä kvartsiidist
  • Vastuvõtulaua sokkel on graniidist ja kaalub kolm tonni (Matti Fontellilt Perniöst)
  • Vastuvõtulaua töötasapinnad on klaasist
  • Taimeseinas vastuvõtulaua taga on üle 1100 taime, mida kastetakse ja väetatakse automaatselt
  • Taimeseina suurus on 60 ruutmeetrit (12 meetrit kõrge ja 5 meetrit lai)
  • Novarbo piiskkardin, mis jahutab õhku
  • Piazza servamüürid on laotud Ylänest lõhatud kaljumassiivist
  • Koskedes pidevalt ringlevat vett puhastatakse UV-valgusega (hävitab kahjulikud bakterid)

 


 

Keskväljaku sambad:

  • Hoones on kasutatud peamiselt kodumaist puitu, kuid ka importpuitu
  • Kogu puit on sertifitseeritud
  • Näiteks kõige jämedamad postid ja kamina kõrval paiknev ümar keskpost (kuusk) on pärit Austria Tiroolist (palgid veeti mõõtu saetult Soome, kus need kooriti, puhastati liivapritsiga ning töödeldi mädanikukaitse ja pinnatöötlusainega)
  • Postide ja talade ühenduskohtades on tammepuidust tapid
  • Postide metallist ühendusrõngad on sepistatud, tugevad kinnitustapid on liipripoldid

 

 
 


 

Personali puhketuba:

  • Kõik puhketoa lauad ja muu mööbel on valminud eritellimusena (9-kohalised lauad on tammest, 6-kohalised lauad maarjakasest, 3-kohaline laud jalakast, pikk baarilett kasest ja lepast, paremal nurgas oleva laua valmistamisel on kasutatud raagremmelgat, leppa ja kaske)
  • Teistest puuliikidest on puhketoas kasutatud näiteks kirssi ja sinega mändi
  • Mööbli on valmistanud Säkylä meisterpuusepp Tarmo Eloranta ja Eura mööblirestauraator Harri Turunen
  • Esimese ja teise korruse seintel on Effexi sisustustahveldis
  • Tahveldis on Stora Enso Timberi välja töötatud uudne ja innovaatiline looduslikust puidust toode (töödeldud mänd), mis muude omaduste kõrval parandab ka siseõhu kvaliteeti
  • Kamin ja selle serv on müüritud kuubikujulistest graniitkividest (kahes suuruses)
  • Kamina suitsulõõr suundub keldrisse, kuigi enamasti juhitakse korsten katusele (suits juhitakse kaminast imuri abil esmalt keldrisse ja alles seejärel välja)
  • Plaanide kohaselt põleb kaminas päevasel ajal kogu aeg tuli
  • Kivist kamina ülemist osa kaunistab Pekka Kariniemi metsast leitud puu, mis võib olla haruldane kuuseliik visakuusk (puidus olevad pruunid kohad on vaigutaskud)

Pekka vedas ainulaadse puuleiu viie aasta eest metsast koju. Ta lasi sel kuu aega Pyhäjärvi järves liguneda, kooris, puhastas ja lõpuks kuivatas puu. Tollal ei olnud puu tulevane otstarve veel teada.

 



Teine korrus:

  • Kamina kõrvalt teisele korrusele viiva peatrepi kinnituspost (keskpost) on Austriast toodud sertifitseeritud kuusest ja trepiastmed väga jämeda männi tüvest lõigatud palgijuppidest
  • Teiste ülemistele korrustele viivate treppide astmed ja puidust tagaseinad on tammest (tagapõhi on teadlikult jäetud lihvimata, et pind jätaks elavama mulje)
  • Trepi karkasskonstruktsioon ja käsipuud on liivapuhuriga töödeldud ja korrosiooni abil vanemaks muudetud terasest, piire on klaasist
  • Tööruumides on osa tehnikast nähtavale jäetud, kuid üldkasutatavates ruumides on kogu tehnika peidetud, välja arvatud ventilatsioonitorud
  • Tegevdirektori kabineti seinale on maalitud kaks Biolani logolt pärinevat kana
  • Seina on töödeldud erivärviga, mis sisaldab õlgi, savi ja purustatud merikarpe (kui valgust on rohkem, hakkab sein helkima)
  • Teise korruse koridori seinale on maalitud Firenze linna vaade

 
 

Kolmas korrus:

  • Kolmandal korrusel asub nõupidamisruum (ruumis on pooleldi avatud rõdu, mida piirab puidust piire)
  • Nõupidamisruumis ei ole ühtegi lauda, vaid ainult mugavad toolid
  • Ruumist pääseb keerdtrepi kaudu veel ülemisele tasandile, kust avaneb suurepärane vaade hoone siseruumidesse
  • Seinamaalil on kujutatud maastikuvaade

 
Keldrikorrus:

  • Keldrikorrusel paiknevad varjend, töötajate olmeruumid, käimla veepuhasti, muud tehnilised ruumid ning kaljuküttesüsteemi seadmed (näiteks kaks 60 kilovatist soojuspumpa, kahe kuupmeetrine ülekuumendi kollektor)


Andmed

Kaljuküte (sama mis maaküte, kuid soojust saadakse kaljusse puuritud kaevudest) Pinnases on tasuta soojusallikas, mille temperatuur püsib peaaegu aasta ringi muutumatuna. Kaljuküte sobib mis tahes tüüpi ehitistesse. Torustik ei võta palju ruumi, seetõttu võib torud vedada ka väikesele krundile. Kuna pärast puurimist on vaja vaid õige vähe ümbrust taastada, ei mõjuta kaljuküte ümbritsevat loodust.
Õigesti rajatud küttekaevudes püsivad põhjavee kvaliteet ja tase muutumatuna, sest kaljuküttesüsteem on täiesti suletud süsteem.

Taimesein

Rootsi ettevõttes välja töötatud taimeseina Green Fortune taha on paigaldatud väike arvuti. Arvuti juhib taimede kastmist ja väetamist. Poorse tugitekstiili ja seina vahele on veetud veevoolik. Voolikus on väikesed augud, mille kaudu taimed saavad kastmisvee. Kastmis- ja väetamissageduse saab seadistada seinale sobivaks. Tavaliselt saavad taimed vett neli korda päevas kolm minutit korraga. Taimeväetist antakse keskmiselt iga kolme nädala järel.

Tugitekstiilis on iga taime jaoks oma taskuava. Sellesse taskusse saab lisaks mullale panna ka näiteks kive, et kasvupinnas oleks õhurikas. Enamasti imavad taimed kogu vee. Lekete vältimiseks on seinas ka renn ja äravoolutoru. Taimedele vajaliku valguse tagavad võimsad taimelambid. Taimed vajavad ööpäevas 12 tundi valgust ja sama palju pimedust.

Taimesein rõõmustab silma, kuid on ka kasulik, sest taimed puhastavad õhku. Taimed seovad süsihappegaasi ja tolmu.
Õistaimi taimeseinas kasutada ei saa. Taimeseinas sagedamini kasutatavad taimed on: araaliad, kuld-nõelköied, mitu luuderohuliiki, monsterad, vahalilled ja sõnajalad.

Taimesein vajab ka hooldust, mis tähendab näiteks taimede lõikamist. Selle töö teeb enamasti ära taimeseinu tarniva ettevõtte esindaja. Kuna Biolan tegeleb ka aiandustoodetega, on ettevõttele antud luba taimeseina ise hooldada.
 
Dekoratiivmaalingud

Firenze vaate, Norra fjordimaastiku, 12 meetrit kõrge kanabordüüri ja tegevdirektori kabineti seinale maalitud kahe Biolani kana autoriks on Rauma ettevõttes Maalausliike Heino töötav ehitusmaaler Miia Herranen.
 
Klaasid

Piirde- ja rõdukatteklaasid on karastatud ja lamineeritud klaasist. Katuses on kasutatud 3K-klaaspaketti, mis koosneb kolmest eraldi klaasikihist ja alumiiniumist vaheliistudest.

Välisklaas on 6 millimeetrit paks karastatud ja isepuhastuv Activ-klaas. Klaasi välispinda on töödeldud kvaliteetse titaandioksiidi pinnatöötlusega.

Activ-klaas vajab puhastamiseks vaid päikesevalgust ja vihmavett. Looduslik valgus käivitab protsessi, mille käigus orgaaniline mustus, näiteks õietolm, vaigud, lindude väljaheited ja lehed, klaasi pinnal lagunevad.

Klaasi pinnale moodustub vihmaga või kastmisel ühtlane veekiht, mis uhub lagunenud mustuse maha. Klaas kuivab peale vihma, pinnale ei teki lubjatriipe. Activ-klaas, K-klaas ja piirdeklaasid kuuluvad Pilkingtoni klaasitoodete hulka. Klaase töödeldi, näiteks karastati ja lamineeriti, Jaakko-Tuote Oy-s.
 
Postpalktehnika

Ehitusviis, mida on maailmas kasutatud juba vähemalt 2000 aastat. Hoonete karkass ehitatakse täispuidust postidest ja taladest. Liitekohad tehakse valmis juba tehases ja ühendatakse ehitusobjektil postid taladega kas traditsioonilise tammetappidest lukustuste või niinimetatud kalasabatapiga. Tulemuseks on väga vastupidav ja vajumatu karkassilahendus, mis sobib ka avaratesse ja suurtesse ruumidesse.
TimberHearti paigaldustööd Biolani kontori karkassi paigaldamine kulges probleemideta ja karkass oli püsti vähem kui kahe kuuga. Algsest ajagraafikust jõuti isegi ette, kuigi objektil pidi kasutama palju uuenduslikke ühendusviise. TimberHearti paigaldustööd kestsid kokku pool aastat, sest lisaks karkassile tuli paigaldada ka soojustus, välisseinte katteplaadid, katuse aluskonstruktsioonid, aknad ja uksed. Hoone kõrguse tõttu pöörati eriti suurt tähelepanu tööohutusele.
 
Austriast toodud palgid hankis tellija esindaja (ESC Teollisuus / Erkki Granlund) ja neid töödeldi ehitusobjektil TimberHearti koostatud projekti alusel.
 
TimberFrame’i karkass on isekandev konstruktsioon. Karkass on Soome männist. Hoone kuju tulenes Biolani juhatuse esimehe Pekka Kariniemi soovidest, kes leidis, et hoone peab arhitektuurilt olema midagi muud kui harilik klaasist kuubik. Hoones pidi olema ruumi ja avarust, kuid samas ka õdusust, et töötajad ennast hästi tunneksid. Hoone pidi rõhutama ettevõtte mainet. TimberHeart koostas nende lähteandmete alusel projekti eskiisi, mida ühiselt tellija soovide järgi täiendati. Ainulaadse vormi taga peitub sümmeetria ja ruumijaotus. Vaatamata projekti keerukusele oldi TimberHeartis arvamusel, et tänu ainulaadsetele projekteerimis- ja tootmismeetoditele õnnestub karkass millimeetrise täpsusega püsti panna. Mõte oli selles, et kõik karkassi puitmaterjalid ja ühenduskohad on nähtaval ja kandva konstruktsiooni osad.
 
Sertimine: Metsa sertimise eesmärk on pakkuda tarbijatele ja lõppkasutajatele usaldusväärset teavet puittoodete ning eriti nende päritolumetsade ja hoolduse kohta.
 
Õueala ja õueehitised
 
Uue kontori õu ja seal paiknevad rajatised on looduslikke materjale rõhutava terviku oluline osa. Ka õuerajatiste läbiv idee on Soome kivi, puit, taimed ja vesi.
 
Õuerajatised/kivi

  • Müürid on laotud samast Ikikivi Oy Nilsiä kvartsiidist, mida on kasutatud hoone välisseinte plaatimisel ja põrandaplaatidena
  • Nilsiä kvartsiiti on kasutatud ka pinnakatte, trepiastmete, dekoratiivkruusa ning Pekka Kariniemi kavandatud kaetud grillimiskoha materjalina
  • Müüridele lisab ilmekust pilliroost kate
  • Kõik kohapeal leitud looduslikud kivid võeti kasutusse

 
Vesi ja puud

  • Õuel on neli tiiki, mis on omavahel ühenduses looduslike kividega vooderdatud ojade kaudu
  • Vesi voolab üle looduslike kivide ja ringleb läbi kvaliteetsete puhastussüsteemide
  • Õue eripäraks on kasesalu, kuhu istutatakse Soomes kasvavaid haruldasemaid kaseliike
  • Suure terrassi ja kerge kaarsilla kaanelauad on valmistatud jämedast männist

 

Taimed

  • Peamiselt on kasutuses kodumaise päritoluga taimed
  • Lisaks puudele ja põõsastele leidub õuealal sadu mitme- ja üheaastaseid õitsvaid taimi
  • Õue on istutatud ka lähimetsa kääbustaimi ja samblaid
  • Õues on eraldi köögiviljaaed, kus kasvatatakse muuhulgas maheköögivilju ja maitsetaimi

 
Metall

  • Õuel on kaks metallist ronitaimekaart, millest ühe eeskujuks on olnud Monet’ iluaia roosivärav
  • Enamik valgusteid on peidetud konstruktsioonidesse (nähtavale on jäetud vaid mõned postvalgustid ja ronitaimetoe katusevalgustid)