Traditsiooniliselt loetakse, et kompostmuld on valmis, kui kõik jäätmed on kõdunenud tumepruuniks aromaatseks huumuseks. Selleks kulub komposti alustamisest aega 1—3 aastat. Sõltuvalt kasutuseesmärgist saab komposti kasutada ka märgatavalt varem.

Kattekompost

Hästi funktsioneerivast kuumkompostrist saab juba 6—8 nädala pärast väärtuslikku toodet: kiir- ehk kattekomposti, st poolküpset komposti. Selles on lagunemine jõudnud nii kaugele, et majapidamisjäätmed ja taimsed aiajäätmed on juba pehkinud. Puulaastud, okkad jm kõvemad jäätmed ei ole veel lagunenud. Kompost on läbinud kuuma staadiumi ja nt umbrohujuured ja -seemned on hävinud. Kattekompost on jämedavõitu mikroorganismide tegevust elavdav maaparandusaine. See sisaldab veel palju lagundatavat materjali ja ergutab maapinnas olevate mikroorganismide tegevust. Kattekomposti kasutamisel on tähtis meeles pidada, et see vajab täielikuks lagunemiseks hapnikku. Seda ei tohi kaevata sügavale maasse nt lillepeenra alla. Samuti võib toores kompost sisaldada taimedele kahjulikke aineid, mistõttu see ei tohi puutuda kokku taimede juurtega.

Kevadel ja suvel on kiirkompost maapinnal suurepärane katteaine. Laotage seda pärast maa soojenemist paarisentimeetrilise kihina nt põõsaste alla. Kate hoiab maapinna niiskena ja elavdab organismide, eelkõige vihmausside tegevust.

Sügisel võite laotada kattekomposti aiamaale ja selle maapinda künda.

Kompost kasvualusena

Kasvualusena kasutatav kompost peab olema hästi küps. Küps kompost on tume, ühtlane ja healõhnaline. Selles staadiumis võib kompostis veel eristada nt kanamunakoori ja oksajuppe. Need ei takista kompost kasutamist. Kui soovite eriti puhast komposti nt muru tarvis, eraldage jämedamad osad umbes 10 mm sõela abil ja pange sõelumisjäätmed tagasi komposti hulka. 

Isegi küps kompost ei sobi sellisena kasvualuseks. Võte parandada selle omadusi segades nt 3 osa väetatud kasvuturvast 1 osa küpse kompostiga. Segada on hõlbus otse koha peal näiteks aiamaal või rajataval lillepeenral. Päris lämmastikväetiseks võite lisada kanasõnnikugraanuleid vastavalt nende pakendil olevatele juhistele.

Kui soovite kasutada kompostmulda võimalikult tõhusalt, ärge laske sellel liiga kaua küpseda. Komposti huumus jätkab kogu aeg lagunemist. Seetõttu kompost seistes ei parane, vaid vastupidi, kaotab kogu aeg toitaineid.

Kompost väetisena

Komposti väetamisväärtus sõltub komposti toorainetest. Majapidamis- ja aiajäätmetest tehtud komposti toitainesisaldus on tavaliselt üsna madal. Kompostis sisalduvad toitained lahustuvad aeglaselt ja mõjuvad maapinnas kaua aega. Kompost sobibki kõige paremini pikaajaliseks maaparanduseks ja mitmeaastaste taimede nagu puude, põõsaste ja püsilillede aeglaselt lahustuvaks toitainevaruks. Lisaks sellele tuleb iga taime väetada talle sobival viisil.

Paljud köögiviljad nagu kapsad, kurk, tomat, porrulauk jm vajavad kasvamiseks ja hea saagi kandmiseks tugevat ja kiiresti mõjuvat väetamist. Neid tuleb väetada nt rohkelt toitaineid sisaldava kanasõnnikuga. Kompostmulla kasutamine tõhustab loodusväetistest saadavat kasu, hoogustades maapinnas elavate väikeorganismide tegevust. Nii võivad taimed kasvuperioodil tõhusamalt ära kasutada maapinna ja orgaaniliste väetiste toitainevarusid.

Hea maaparandusmõju saavutamiseks tuleks kompost laotada maha kevadtööde ajal. Sellisel juhul ei uhu sügis- ja kevadvihmad kompostis sisalduvaid toitaineid minema. Kevadel mulla hulka küntav kompost peab olema küps, et ta ei takistaks seemnete idanemist. Komposti võib panna korraga 30-50 liitrit ruutmeetri kohta ehk ühtlase 3—5 cm kihina.

Vaata lisa: 

Mis on kompostimine? Komposti põhivajadused Mida komposti sisse võib/ei või panna Sidusained ja lisatoitained Kompostimise õiguslik regulatsioon Erinevat tüüpi kompostide alustamine ja hooldus

Komposti vigade otsimise tabel Tooted Kompostimine talvel Kompostimine majaühistus Kompostimine koolides, lasteaedades jm asutustes